Jun 2, 2017

Muusikalised lauamängud

Mida teha õpilastega õppeaasta lõpus?
Vahepeal võib muusikatund olla ka midagi teistsugusemat kui laulmine ja pillimäng.
Näiteks meisterdada muusikalised lauamängud, et viimastel tundidel nendega mängida. Õpilastel on rõõmu nii protsessist kui ka tulemustest.
Idee ja pildid Rakvere Reaalgümnaasiumi muusikaõpetaja Liisi Klaose facebooki lehelt.

Jun 1, 2017

Elektroonilise muusika teejuht

http://techno.org/electronic-music-guide/

Ülal olevale lingile klikkides jõuad elektroonilise muusika kodulehele. See on suurepärane lehekülg, kus saab tutvuda ma arvan, et kõikide võimalike stiilidega, mis kunagi välja on mõeldud. 

Põhistiilideks on:

  • House
  • Trance
  • Techno
  • Breakbeat
  • Jungle
  • Hardcore
  • Downtempo
Igale põhistiilile klikkides on näha ajajoonel selle arengut kümnendite kaupa ning seal veel omakorda jagunemine ühtseteks teemadeks. Alastiilidele klikkides on võimalik kuulata helinäiteid, mida on mõne stiili all lausa 10, ning lisaks lühike stiili tutvustus. Seega on lehekülg hea ka koolitunnis kasutada stiilide näitlikustamiseks.

Jan 29, 2017

Mis on Kahoot?

Kahootiga on võimalik muuta ükskõik milline tund laste jaoks põnevaks, sest lubatud on nutitelefon, mida muidu tundides kasutada ei lubata. Samas on see ka väga õpetlik, sest Kahootiga on võimalik testida teadmisi, korrata läbitud õppematerjali (Quiz), järjestada sündmusi/tegevusi/arenguid (Jumble) jm. Arutelud (discussions) on laste jaoks üsna huvitav, sest kõigil on olemas oma arvamus mõne teema kohta ja nii näevad õpilased,  kui erinevad me oleme ja selle üle arutledes õpitakse üksteist paremini tundma. Võimalus on korraldada ka küsitlusi (Survey), kus saab kiirelt teada tulemused.

Olen katsetanud 6. ja 9. klassis Kahooti teadmiste kontrolliks ja kordamiseks. Võin öelda, et 6. klass oli vaimustuses ning küsimustele vastamine tekitas hasarti. Tagasisidena soovisid õpilased veel Kahooti mängida. Õppimine ongi mäng ja Kahootiga on seda võimalik teha. Minu hinnangul ei tekkinud 9. klassiga sellist rõõmu nagu 6. klassiga. Tagasiside oli pigem neutraalne ja tundus, et nende jaoks on see liiga lapsik. Samas teema kordamisena on see ikkagi hea vaheldus tavalistele kordamisküsimustele.

Mida läheb Kahootiks vaja:
  • Internetiühendus ja õpilastele wifi jagamise võimalus
  • Õpetajal arvuti ja projektor
  • Õpilastel nutitelefon/tahvelarvuti
Kuidas Kahoot toimib:
  • Õpetaja valmistab tunniks ette getkahoot.com lehel vastava ülesande
  • Mängimiseks vajuta ülesandel play nuppu
  • Võimalik on valida klassikaline (iga üks enda eest) ja grupimäng (jagatud mobiiliseade)
  • Mängukoodi sisestavad õpilased kahoot.it lehele oma nutiseadmesse
  • Mängijad, kes on valmis alustama on näha ekraanil
  • Hakka mängima

Jan 26, 2017

Rütmitäring

Kuidas muuta rütmiharjutused loovaks ja mänguliseks?
Kasuta täringut

Rütmitäringu mängimiseks on mitmeid võimalusi. Kõige lihtsam on anda igale täringu numbrile kindel rütm või rütmikombinatsioon (vt. joonist). Rütmitäringut võib kasutada kas individuaalselt või rühmatööna rütmiharjutuse loomiseks.
Näiteks võib täringunumber tähistada ühte takti 4/4 taktimõõdus.
Idee Pinterestist

Leidsin hea idee ka Konguta kooli muusikaõpetuse blogist, kuidas on võimalik siduda muusika ja tehnoloogia ning teha loovtööna päris rütmitäring, mida saab reaalselt muusikaõpetuses kasutada õppevahendina.
Konguta kooli muusikablogist

Jan 1, 2017

Sündmuse planeerimine

Muusikaõpetaja on sageli see, kes peab korraldama koolis erinevaid üritusi, kontserte ja etendusi. Sündmuse korraldamisel on palju komponente, mida tuleks jälgida, et üritus saaks täiuslik.

Ideid, milliseid sündmusi saab koolis teha:
Kontsert, konkurss, show, festival, töötuba, lavastus, konverents, "elav raamatukogu", väitlus, näitus, karneval, olümpia, ristimine, vabalava, aktus, ball, teemanädal jpm.

Koolisündmuse plaani koostamisel võib arvestada järgnevate punktidega:

  • Kuupäev, kellaaeg, kestvus?
  • Koht?
  • Formaat?
  • Osalejad?
  • Sündmuse eesmärk?
  • Sündmuse kontseptsioon, kava üldine ülesehitus, programm, esinejad, tegevused jm?
  • Kokkulepped ja infovahetus erinevate osapooltega, kellele milline info on vajalik? (Õpetajad, õpilased, juhtkond, administraator, õppealajuhendaja, lapsevanemad, koristaja, sponsorid, garderoobihoidja jt.)
  • Peakorraldaja/vastutaja?
  • Õhtu/päevajuhid?
  • Diplomite, plakatite, piletite kujundajad?
  • Dekoratsioonide valmistamine, ruumide kaunistajad?
  • Ruumi koristajad peale sündmust?
  • Mööbli/tehnika vedamine?
  • Lavakardina kerija?
  • Piletimüüjad? Pileti eelmüük?
  • Kavade jagamine, viited ja info seintele kleepimine?
  • Abilised (nt žürii juhendamine, üldine kord, inventari liigutamine sündmuse ajal, auhindade jagamine jms)?
  • Heli- ja valgusmeister?
  • Toitlustuse eesti vastutaja?
  • Ruumide broneerimine? Klassid, saalid?
  • Vajalikud vahendid (kontoritarbed, auhinnad, tänukirjade, piletite, plakatite trükkimine/tegemine, ruumid, nõud, instrumendid, tehnika, toitlustus, dekoratsioonid, rahalised vahendid arvete tasumiseks, transport jms)
  • Peaproov, aeg ja ruum?
  • Reklaam sihtgrupile, kanalid ja sisu? (Plakatid, Facebooki sündmus, meilid, klassides käimine, aktsioon koridoris, sildid, reklaamvideo jms.)
  • Sponsorid?
  • Žüriiliikmed?
  • Külalised?
  • Sündmuse jäädvustamine, foto ja video?
  • Järeltegevused? (Koristamine, aruandlus, kirjalik kokkuvõte kodulehel, fotode jagamine, tänusõnad, märkmed edasiseks jm.)
Sündmuse läbimõtlemiseks võib kasutada alljärgnevat tabelit.